Jätkusuutliku toidutootmise kursus Prantsusmaal... 

Tegelikult ei tahtnud nii pikka pausi sisse jätta. AGA, lihtsalt, meil hakkab vaikselt alles nüüd sügis tulema. Jah, Eestis on ju ka olnud septembris ilusaid suviselt sooje ja mahedaid päevi/õhtuid aga õhk on ikka... sügisene. Siin aga, noup. Tihti oli pärast südaööd 25 kraadi ja raske oli pärast tööd ja nädalavahetustel toas olla. Aga tegelikult on mul natuke hea meel ka et natuke jahedamaks läks. Lõpuks leian aega, et enda tegemistest kirjutada, koristada, pesu pesta :D jne. Aitab sellest linna peal litutamisest.

Nii, aga selles postitusest tahan ma endale meelde tuletada ja teile lühidalt rääkida ja näidata rohkem kui kuu aega tagasi toimunud kursusest Prantsusmaal.

12. augustil, reedel, sõitsin rongiga Pariisi, et osaleda nädala ajal pikkusel kursusel nimega "Eating City Summer Campus" (http://www.eatingcity.org/works/regenerative-food-system-4th-eating-city-summer-campus/). Ma saatsin avalduse kunagi mais. Mäletan, et olin veel õhtul restoranis tööl ja vahepeal kui kliente polnud kirjutasin kiirelt applicationi valmis (sorry Marek :D aga nii oli, istusin meie koopas ja tegin tääiesti muud asja). Aga ma ei arvanud sellest "kursusest" väga midagi. Minu arust juba nimi on natuke imelik.. eating city summer campus.. nagu mida?! Aga ma kandideerisin, esiteks, kuna tegemist oli toiduteemalise üritusega (mis mind huvitab) ja teiseks, kõik makstake kinni.. Ja USKUMATUU kui toreda üritusega oli tegemist!!!

12. augustil kella 10-11 ajal istusin rongi peale ja umbes 1,5 tunni pärast olin Pariisis nagu naksti. Mõnusalt kiiresti. Rongijaama tuli vastu üks korraldajatest Isabelle ja temaga oli kaasas osaleja Martina (Rootsist pärit tüdruk). Edasi sõitsime Martinaga lennujaama ja seal ootas meid veel inimesi...

Lennujaamas oodati meid siis nii

Kui suurem kamp osalejaid oli koos, sõitsime taksoga toimumispaika, mis oli umbes tunni kaugusel Pariisist. Tegemist oli mahetaluga, kus kasvas paarisajapealine veisekari, kasvatati kõikvõimalikke juurikaid ja teravilja, tehti maheveini jne. Koha nimeks oli La Bergerie de Villarceaux (http://www.bergerie-villarceaux.org/) - mõnus, ilus, veits mägine.. ja see, et ma sattusin väga busy Brüsselist maale tegi mind ülimalt õnnelikuks!  

Kodu nädalaks

Paradiis või mis

Õnnelikud eeslid

Kuna tegemist oli vaid nädalaaja pikkuse kursusega, siis päevad olid päris pikad ja intensiivsed. Mõnel korral lõpetasime õhtul kella 22.30 ajal ehk nalja seal ei olnud. Ei, misasja, nalja sai palju, aga asjalik oli vaja ka olla. Tegelikult oli terve see nädal minu jaoks suur väljakutsega - palju grupitööd, arutamist, kiiret tegutsemist (I am sloooow), suhtlemist...  Aga järjekordselt oli nii tore näha, et on olemas täpselt samasuguste maailmavaadetega inimesi, kes tunnevad muret samade probleemide üle.

Esimesel päeval/õhtul toimus melting pot dinner - ice breaking session ehk siis niisama lobisemine ja üksteisega tutvumine. Enne tulekut aga saime ülesandeks võtta kodust kaasa midagi söödavat/joodavat, mis iseloomustaks kodumaad. Kuna ma tulin Brüsselist, siis must leib jms oli välistatud. Ja mis te arvate mida ma kaasa võtsin!? Vana Tallinn of course. Lisaks palju Kalevi shokolaadi ja kama. Kama jäi kahjuks lahi tegemata, sest poe võimalus puudus ja ma ei viitsinud Brüsselist keefirit vms vedama hakata. Aga Vana Tallinn inimestele meeldis ja shoksi sai veel mitu päeva süüa, sest mul tõesti oli päris palju seda kaasas.

Ja enne kui kõik toidu kallale asusid, pidime lühidalt rääkima, mida kaasa võetsime

 

 

Dig in!

Eating City Summer Campus on aset leidnud eelneval kolmel aastal - alati on teemaks toit, aga erineva nurga alt. Sellel aastal keskenduti agroökoloogia ja avaliku toiduainetööstuse ühendamisele/suhetele. Näiteks rääkisime paljuski sellest, et kuidas ühendada farmer, kes tahab enda toodetud misiganes tooteid müüa ja tarbija, kes soovib talukaupa osta. Samuti rääkisime nt mis on peamised ja aktuaalsemad probleemid toidutootmisel, mis on slow food, jätkusuutlik toidutootmine (ja üldse jätkusuutlikkus) jne. Teemasid, mida arutati oli väga palju.

"The core purpose of Eating City Summer Campus is to build understanding and trust around complex and challenging issues related to urban food systems among young generations in order to create lasting networks, and define real solutions, either small or large, that participants can implement in their future careers for the betterment of society as a whole and for personal growth". 

Eating City Platform'i eesmärk on kokku tuua asjast huvitatud noored, kes on valmis midagi ette võtma toidutoomise olukorra paremaks muutmiseks (mis iganes skaalal ja kujul) - ja seda just linnades ja avalikes toitlustusasutustest. 

Peale loengute kuulamise ja grupitöödes  osalemise,  toimus suurema grupi kaheks jagamine - eesmärgil, et nädala lõpuks oleme valmis kirjutanud deklaratsiooni põhipointiga, et kuidas siis see toidutootmine parem/jätkusuutlikum oleks, mis kujul, kuidas seda linnas teha jne. See, missugune deklaratsioon välja näeb ja mis seal kirjas on, oli meie enda otsustada. Ja minu ülesanne on see nüüd eesti keelde tõlkida ja misiganes kujul levitama hakata. Tõlkimisega on lood sellised.. et pole veel alustanud :p Küll jõuaaan. Nüüd siis deklaratsioon. Kes viitsib, see loeb :)

The 4^th Villarceaux Declaration 2016: Together to Share a new Vision of Public Food Services in the European Cities

 We are young professionals from 20 different European countries with different backgrounds and realities. We spent seven days discussing, sharing and confronting arguments and experiences about food. Together, we acknowledge that our current food system is in deep crisis. There is an immediate need for a paradigm shift.

In line with the Eating City platform, the Eating City Summer Campus 2016 acknowledges that the City is at the centre of the problem – and the solution. The Public Food Service presents a transformative opportunity to affect positive change. This is why our united message is addressed to the cities, in particular to the municipal decision-makers. Nevertheless, we acknowledge the fact that each layer of governance has its duties and responsibilities, from the EU to the local level.

The crisis we face today is a complex one. Currently, humans control Nature for their own benefit disregarding its agroecological resilience. We as the human race have forgotten that we are part of a bigger picture and that we are interdependent. This extractive model is no longer viable to ensure the future of the planet and human kind. The dominant claim to keep producing more food to feed the world is only making the problem grow bigger.

Hunger, obesity, non-communicable diseases, waste, processed food, ignorance, exclusion, inequality. This is on the menu. The right to food, food sovereignty, social inclusion, pleasure, flavour, cultural recognition, linking the urban and the rural. This is what we want.

In order to make our food cycle sustainable, we have identified two different and interconnected sets of actions. On the one hand, a new facilitating governance framework for food is necessary. On the other, we have to transform each step of the cycle from production through consumption to waste – and back to the land again.

This is our recipe:

FOSTERING Governance

Problem: There is a lack of political willingness and/or capacity to deal with sustainability issues and with food issues in particular. Consequently, cities' actions are often fragmented and rely on personal motivation of individual City officials.

Solution: Fostering interdepartmental and cross-sectoral coordination will enable an integrated vision and positive synergies in cities sustainable food policies.

Actions: 

• Create an integrated City Food Strategy with all relevant stakeholders within the food sector and other institutional levels, including citizens.
• Establish a Sustainable Food Department/Office that coordinates city departments' actions on sustainability.  Such an office  enables all actors to collaborate.
• Employ well-resourced and accountable sustainable Food Advisors at all institutional levels (when issues related to food are at stake.

IMPROVING Public Food Service

Problem: Millions of meals are served daily by our cities. Unsustainable Public Food Service has a huge negative impact on public health and environment.

Solution: Resilient and sustainable Public Food Service offers an immense opportunity to shift consumption patterns and ensure social inclusion.

Actions: 

• Advocate toward EU institutions to change procurement regulations to allow for the option to ask for local.
• Mandate all Public Food Service to prioritizes seasonal, organic, sustainable and local food at a fair and reasonable price.
• Plan public food procurement demand in advance so as to harmonize and optimize it with farming and production supply.
• Integrate specifications in the tender documents on the use of recyclable or biodegradable packaging and effective route-planning in order to minimize the carbon footprint.
• Design menus with a multi-disciplinary working group so as to produce creative, healthy, balanced and delicious meals in the Public Food Service. This would reduce the use of meat and keep processed foods to a minimum. 
• Mandate an open access and transparent database that streamlines the monitoring and reporting process for Public Food Services. 

 JOINING Education and Engagement

Problem: Cities do not facilitate community engagement with sustainable food issues or the integration of these challenges into public education.

Solution: Investing in food knowledge and education will stimulate public awareness and encourage participatory food governance.

Actions:

• Raise public awareness through inclusive conferences, events and workshops on sustainable food culture and appreciation of food.
• Support community and neighborhood food movements.
• Facilitate long-term engagement trough the creation of Food Councils.
• Include Edible Education programs in all schools focusing on sustainable food, small and medium sized food production, food preparation, nutrition and waste.

CONNECTING Food Production to Food Spaces

Problem: Inhabitants are disconnected from their food physically and conceptually. On the other hand, small to medium scale food producers lack the capacity to access markets.

Solution: Activating and linking the physical, social and professional space for food will facilitate the shortening of food chains between consumers and producers, and encourage new relationships to form based on the common goal of achieving sustainable food practices.

Actions:

• Carry out a land-audit to allow information, access and transparency over municipal land.
• Allow zoning to provide space for food-related activities, such as food hubs, collective production kitchens, storage facilities and farmers markets.
• Incentivize and enable farming opportunities through city-hosted farm spaces for educational or professional purposes.
• Diversify public green spaces to incorporate edible landscapes.
• Offer affordable transport to local farmers to transport their food to markets.

RETHINKING Food Waste

Problem: Food waste is regarded as an inevitable byproduct of an "efficient" food system tilted towards consumer responsibility. So far, the response has been reactive rather than preventive and city action has been fragmented. Responsibilities are not being distributed throughout the chain.

Solution: Waste management should be considered from pre-production through post-consumption. Cities should assess services and infrastructure in order to promote integrated actions.

Actions:

• Centralize collection and processing of food waste, including developing a food recovery process for food outlets.
• Develop composting programs at public canteens.
• Train kitchen staff on sustainable food preparation and waste diversion.
• Develop incentives/a reward program to encourage waste reduction with penalties for poor waste management practices.

Bon Appétit!

Eating City Summer Campus

La Bergerie de Villarceaux

18^th August 2016

Päris hea või mis ;)

Laupäev...

Päevad koosnesid ettekannetest, grupitöödest, the food thinkers session'ist ja the food lab session'ist.

Üheks huvitavamaiks kõnejelaks oli professor Tim Lang, kes rääkisin teemal "Ecological Public Health". Mõned tema väljaütlemised:

- Hetkel on olukord selline, et palju rohkem on maailmas inimesi, kes on ülekaalulised kui näljas.

- Poodi minnes on meil liiga suur valik erinevaid tooteid -  see tekitab olukorra, et järjest enam visatakse toitu ära - raiskamine! There's too much food! Ehk mitte me ei peaks rohkem tootma vaid suutma toitu/toiduaineid paremini jaotada (distribution).  

- Sustainable diet from sustainable food system - ehk see mis sa sööd, oleks jätkusuutlik. Tim Lang tõi välja, et selline "toit" peaks olema väikse süsinikujalajäljega ja tegelikult on osati selliseks suurte mahtudega industriaalne toidutootmine - sest kõik väiksemahuline vajab palju rohkem inputi, ressurssi, mahepõllumajandus maad jne. Ja selle teema all rääkis Tim ka hooajalisest toidus. Sellisel juhul ootab meid põhjamaid ees väga kurb ja pikk talv... Aga samas tõi ta välja ka nt juustu kui hooajalise toidu. Miks mitte?

- Mitmekesisus - mis see on? Kas see on mitmekesisus kui meie ise paneme kasvama erinevaid taimi ja loome ISE sellega nö mitmekesisuse? Või see kui laseme looduselt vabalt kasvada...  

- Food democracy - choice to choose 

- Tingimuste ümberkujundamine - see ei tähenda teiste pihta näpuga näitamist ja ütlemist, mida nad peaksid teisiti tegema või kuidas oleks õige - vaid kujundada tingimused selliseks, et hakatakse märkamatult teisiti käituma (rääkides siis food system'ist). 

- Toiduainete/toidu reklaamimise keelamine.

- Kuidas muuta põllumajandus/põllumajandusega tegelemine ilusaks, ahvatlevaks? Selliseks, et inimesed tahavad minna maale elama. Hetke trend on selline, et maapiirkonnad on muutunud kohaks, kus peetakse suuri kontserte, festivale jne. Countryside on see, kuhu minnakse puhkama, mitte aga tööle. Sest ega mina ju ometi ei lähe sinna traktoriga sõitma, küll keegi teine läheb. Hetkel on maal elamine/töötamine/farmeriks/talunikuks olemine negatiivse alatooniga - üksik, kurb, raske. Kuidas aga muuta olukord selliseks, et inimene läheb maale, mitte lihtsalt puhkama, vaid reaalselt kasutama sealolevat maad! et näiteks midagi toota?  (ja me ei rääkinud siin toetuste suurendamisest vms).

To be continued...

 

Nii me iga päev istusime ja kuulasime... 

 

Käisime vaatasime vissud (Salers tõugu veised) ka üle...

Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök oli nii rikkalik. Palju valikut, rohelist ja värsket, kõik oli öko.. mmmm

Järgmised paar pilti sellest, kuidas "The food lab session" välja nägi. Rääkisime loomulikult toidust. Seda viis läbi Itaaliast päris noormees Nicola. Teemaks oli niisama Itaalia köök aga sellel sessionil keskendusime ühele kindlale tootele - Prantsusmaalt pärit The Camembert (või nagu google ütleb kamambäär) juustule, selle valmistamisviisile ja sellele, kuidas teha vahet päris ja mängu kamambäär'il. Tore wiki annab ka väikse ülevaate https://et.wikipedia.org/wiki/Kamamb%C3%A4%C3%A4r

Aga peamine erinevus on selles, et Camembert'i juustu valmistamine võtab aega kaks nädalat (kui teisi taolisi juuste tehakse paari päevaga). Ja kui hinnast rääkida, siis tegelikult ei olegi tegemist ei tea mis suure erinevusega - Camembert'i hind jääb 2,50-3 euro kanti, kui valmistamisviisilt mitte nii kvaliteetsed juustud maksavad umbes 1-2 eurot. Pakendi peal pebs olema ka Prantsusmaa kaart, millel peab olema tähistatud tootmise asukoht.

Väidetakse, et Camembert oli üks esimesi tooteid (hakati tootma 1791 a), mille valmistamisviis oli standardiseeritud ja tootmine kontrollitud.

Aga siin toredad armastus jagavad poisid Nicholas ja Seth
 

 Iga õhtu enne magama minekut istusime väljas, nautisime vaikust, vaatasime tähti..

Pühapäev...

.. oli leboooo (tegelikult mitte)

 Siis kui arutasime, mis asi see jätkusuutlikkus (sustainability) üldse on? Sõna, mida kasutatakse palju aga kas tähendus kõigile üheselt mõistetav on..

 It's group work time!

"The food thinkers session" - kui food lab oli rohkem praktilisem ja fokuseeritud, siis food thinkers - nagu ka sõna thinkers ütleb - toimus rohkem mingi kindla teema üle arutamist. Mõtlema pidi noh. 

Esmaspäev...

  .. alustasime päeva laudas. Tutvuti pulliga ja mängiti koeraga.

... ja laudast läksime edasi põllule kaevama- et näha ja nuusutada ja tunda, mis see muld ikkagi on - üpris tähtis element põllumajanduse/toidutootmise juures. Minu jaoks naljakas, kuna ma maakas olen juba väiksest peale mulda söönud. Aga paljude jaoks on põllu peal kaevamine esmakordne. Plaan oli ka vaadata erinevaid mullahorisonte, aga kuna tegemist oli kivikõva maaga, siis kaevata õnnestus ainult pealmist kihti. Igatahes tore ikkagi. Aga natuke imelik on see, et meid oli toodud põhimõtteliselt maale&tallu, kus on pakutud kõik võimalused väljas olemiseks - aga selle peale ei olnud korraldajad mõelnud, et pärast loengut muldadest (mida andis pildid olev ülumuhe professor Moldovast, kes iga natukese aja tagant rääkis meile mõne anektoodi) läheks äkki välja ja praktiseeriks õpitut (nii palju kui mullateadust praktiseerida saab :). Tänu ühele aktiivsele soomlannasee kõik see juhtus.

Läksime kõrval oleva põllu peale (harimata) ja arvasime, et seal on kaevamine lihtsam. Noup. Ei
olnud.

 Lihtsalt paar pilti ilusatest inimestest..

Siis kui Peppe arvas, et ronib üle kiviaia ja jõuab enne meid ööbimispaika aga tutkit, ei saanud ta kusagile. Ronis üle aia meie juurde tagasi ja istus seal nõutult nagu papagoi.

 Esmaspäev oli ka ainuke päev, kus meil oli natuke rohkem oma aega, et ümbrust avastada. Ilus oli. Ümberringi laiusid suured põllud ja.. golfiväljakud?!?! Jah. Mõtlesin kohe Riin Joonase peale :D Temale midagi? Neid seal ikka jagus...
 

Minust tehti selle nädala jooksul 5 pilti ja põhimõtteliselt kõik näevad sellised välja.. kui ei ole antud, no siis ei ole antud.

 Meie deklaratsiooni valmimine.. õigemini deklaratsioonist ei olnud siin veel juttugi. Aga toimus teemadeks jaotamine...

 

 Vot sellistega pidin nädal koos veetma. öäk.

Teisipäev...

 Külastasime lähedal asuvat Domaine de Villarceaux'i valdusi

 Sorry aga pean teiega jagama. Puid vedav murjam. 

 Ja nüüd pilt sellest missugune ma külje pealt välja näen... kui kuulan mida räägitakse..

Tegelt oli päris hirmus sellest pullist pilte teha. Nimelt palus üks professor, et ma tema jaoks need pildid teeks (ta tahtis neid ühes ettekandes kasutada). Nii ma siis läksin. Muidugi ma olin kaugemal, see on suumitud, aga siiski, meid lahutas ainult üks väike traataed. Põgenemistee oli mul muidugi välja mõeldud KUI ta juhuslikult peaks hakkama jooksma.. Jumal tänatud mul juuksed jälle blondiks on läinud. Muidu oleks nagu üks punane lehviv tuleke seal ringi jooksunud. 

 

Kolmapäev...

 Mu nägu on küll selline et jaja, usun ma vast mida sa räägid...

 Samas siin nagu olen väga huvitatud olemisega.
 Bljää, minus on nii palju erinevaid külgi.

 noup

 Rõõmsad itaallased

Our group

 

 Kolmapäev lõppes suure sööminguga. Algselt pidi toimuma hiiglama vägev lõke neljapäeval ehk viimasel õhtul, aga kõrge tuleohu tõttu jäi lõke ära ja toimus niisama barbecue.

 

 Siis kui öeldi naerataaa

Lovely people

 nomnom

Kuigi osalejad olid pm EUst, siis kohal oli ka USAst pärit tüdruk (kes eelmisel aastal oli üks meie seast, sellel aastal grupitööde läbiviija). Tema tõi kodust kaasa vahukomme ja shoksi. Saime õhtul tulel neid valmistada ja maiustada.

Neljapäev...

 Viimased ettekanded..

Oma toreda Petraga

 Ettekanne kaastudengi poolt..

Siis kui poolakal (Sylwial) sünnipäev oli.

 

a kuidas?

Siis kui Nicholas püüdis mind tõsta.. aga ma liiga raske olin.

Ilmselgelt oli Petra kergem

 Kaunis!

 Sellised pidavat metsikud kanad välja nägema (seal tõesti jooksid kanad igal pool ringi).

 "Here you go my naked and tired friend, take some berries"

 Ajasin metsikuid kanu taga.

Tundub tore olevat..

...kui mitte tore. siis üli tore!

 Domaine of Villarceaux

 

 Naised ja Peppe - üks ülimalt hea huumorimeele ja tsilli olekuga professor Itaaliast (kes muideks saatis mulle isiklikult info/kutse magistriprogrammi kohta Turini ülikooli). Nii et jah.. vaatab seda asja ;)

Danger. Et puud kukuvad pähe?

Ja nii tore oli kogu aeg. Päriselt!

 That moment kui saad aru, et kõik see tore saab läbi ehk kui kõik piserdama hakkasid. 

The last day ehk reede...

  

 Pariisi poole teel..

Järgmiseks paar random pilti, mis Pariisi peal ringi käies tegin..

Vaatasime selle torni ka ära

 Pubis.

Ilmselgelt normaalne ja omadega rahul.

Viimased kallistused ja tagasi Brüsseli...

Mul oleks veel nii palju lisada. Nii palju mõtteid ja tundeid ja mida ma kõike uut teada sain ja veelrohkempilte ja.. aga siis ma ei saa kuunaagiii selle postitusega ühele poole. Igatahes, ülimalt tore nädal oli! Kes iganes järgmine aasta tahab (ja saab) kandideerida: JUMAL, TEHKE SEDA! Palju uut sai kõrva taha pandud (kui see vaid siia ka jääks..).

Ma juba ei jõua ära oodata, et saaks teile Brüsseli elu ka näidata :) Ehk siis järgmise postituseni!

Aga seda tahan küll öelda, et vahet pole kui tore on ja oli, kodu igatsen ikka väga. Ja teid mu söbrad!!

Okei aitab sellest.

Olge musid,
kirjutan varsti.
- Teie Vilku-