Hold your horses aga Brüsselis ma olen...

Muidu ikka öeldakse, et septembrikuus kõik on uus. Ma ei viitsinud nii kaua oodata ja alustasin selle uue eluga juba augustis..  

Aga ma siis hakkan algusest, võib-olla mõni ei tea, et miks, miksss ja veel kord MIKS ma siin Brüsselis olen. 

Oli maikuu ja KÜSi listis (Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts) asus kuulutus, kus organisatsioon nimega IFOAM EU otsis enda seltskonda vabatahtlikku, aastaks ajaks ja Brüsseli. Lühidalt on IFOAM EU (http://www.ifoam-eu.org/) maheorganisatsioonide katuseorganisatsioon, kus tegeletakse mahepõllumajanduse poliitika kujundamisega Euroopas, korraldatakse erinevaid üritusi, väljastatakse trükiseid, publikatsioone jne. Tegemist on väga rahvusvahelise organisatsiooniga ehk ka kollektiiv koosneb üle Euroopa kokku tulnud inimestest. 

Nii. Veel enda sünnipäeva tähistamise päeval (6. mail, mis oli ka avalduse esitamise viimane päev) hakkasin avaldust kirjutama (okei, valetan, mingi Jaaguse poolt kirjutatud variant oli juba olemas :D). Aga. Ma olin 99% kindel et ahh, nagunii ma ei saa. Ega siis vist asjad juhtuvadki. Mai keskpaigas toimusid intervjuud ja kuu lõpus anti teada, tule-tule. Paki asjad ja me ootame sind JUUNIKS. Seriously?? Et siis lihtsan lõpetan päeva pealt kaks tööd, viskan pastaka nurka, pesen paar paari trussikuid ja sokke ja minek ongi.. no ei. Ma ikka olen nii eestlane, et mul on vaja enne natuke asja seedida :D Pluss, nii lihtne kõike lõpetada ka pole.

Ütlesin neile, et kas august või nothing. Nad olid nii vastutulelikud ja lubasid mul enda poolt pakutud kuupäevaks kohale ilmuda. Superb. Vahepeal sain veits töötada, kolm "lahkumispidu" ära pidada :p, iga nädalavahetus ringi joosta, õekese pulma tähistada ja palju muud...

Ja võib-olla kõige selle pärast ei saanud ma kuni lõpuni aru, et ma sõidan ära. Pigem olin kuri enda peale, et mõned asjad viimasele hetkele jätsin. Aga see oli tingitud sellest, et ma lihtsalt EI ADUNUD, et ma sõidan ära!!! Kui eelmine laupäev asju hakkasin kokku panema siis oli pigem tunne, et ahah, lähen ära, lihtsalt reisile.  Aga jooksin endaga kokku kui lennuk hakkas startima ja siis mul oli et suka. püksid. ma lähen ja elan riigis, kus räägitakse mulle mõistmatut keelt, kus on teistsugune kultuur (või mitu) ja reeglid... ja paaanikaaaosakond hakkas tööle: "Kas ma saan üldse hakkama"?!?!

 Pakkisin asjad.. diivani peale kokku. Jep. Valmis! Ja nüüd võib minna muru niitma. No tegelt ei ehk no absull ei saanud aru, et järgmine päev sama ajal olen juba lennukis.

Ehk siis jah, terve lennu töinasin nagu väike laps aga kui ma oma tuppa jõudsin siis oli selline kergendustunne (loe: oma tuba, oma luba). Hetkega kadus kõik see segadus ja halb olek. 

Elus ja tervelt kohal. Ehk siis kui kõht on tühi aga ÕNNEKS on lahti minuti kaugusel olev kebabi putka.

Muidu. Kohale jõudes avas mulle ukse (pärast teada saades) vabatahtlik, kes töötab samuti IFOAM'is (ainult erineva valdkonna all). Ja hiljem sain teada, et samas majas elab veel 2 vabatahtlikku, kes töötavad ka minuga samas organisatsioonis (aga erinevas üksuses). Superluks ju :) Koos tööle ja koos koju. Jei. 

Elan Eesti mõistes kolme-nelja korruselises ridaelamuboksis (võib vist nii ölda?) aka majas, kus kokku elab 9-10 inimest. Tuba ma õnneks kellegagi jagama ei pea, aga kööki ja vannituba küll (umbes kahe inimesega). Mulle meeldib jagada. Üksi küll ei taha ju olla :) Naabrid olid kohe algusest peale väga sõbralikud, andsid kiire ülevaate, et mida Brüsselis teha ja mida kindlasti mitte. Näitasid kaardilt, kuhu mul ei tasuks minna jne et kõik oleks safe and sound.

 Jep, seal teisel korrusel ma elangi. ja seda tänavat mööda ma ringi jooksen..

Siiski väga vajalikud pildid. Kõik nurgatagused näitan teile ära.        PS. Kaunis köök. Ma teaaaan.

Mu tuba järgmiseks aastaks. Väike ja nunnu - täpselt nagu minagi ;) (hoho)

Lennujaamast koju tulek mul sujuv ei olnud (muidu oleks igav ju). Kuna ma olin pikast päevast veits väsinud, siis lennujaamast linna poole sõites ja lõpuks rongi maha istudes hakkasin ma suure õhinaga oravakese komme sööma (mis tegelikult olid kingituseks mõeldud) ja järgmine hetk aknast välja vaadates avastasin, et olin möödumas peatusest, kus ma pidin maha minema. Kurat! No oh well, eks siis lähen järgmises :D Mis seal ikka. Küsides ja nõutult ringi joostes jõudsin lõpuks oma linnaosasse (nimeks Schaarbeek. Wikist saab eesti keeles lugeda: https://et.wikipedia.org/wiki/Schaerbeek) aga kuna ma kasutasin veits teist teed, siis mul ei olnud aimugi, et kuhu edasi liikuda. Õnneks ilm oli suviselt soe ja mõtlesin, et nooo eks ma hakkan kuhugi poole liikuma ja tänavanimi oli mul ju üles kirjutatud. Kõik vajalik olemas :p AGA kui olin vaid hetke seisnud, tuli mu juurde naisterahvas ja sõnas midagi prantsuse keeles. Pidin ütlema, et sorrri ai dont speek frensh. Tema inglise keele tase oli aga täpselt nii hea, et ta juhatas mu põhimõtteliselt maja ette. No ma olin üli tänulik. 

Esmaspäev läksin tööle väikse ärevuse aga üllatavalt normaalse tundega. Ennast teades arvasin, et paanitsen rohkem, aga üldse mitte. Aaah ja jäin kohe 15 mintsa hiljaks ka :D Esimene tööpäev, tubli Triin! Aga sellest polnud hullu.. vähemalt tundus nii. Iga esmaspäev toimub lühike koosolek, kus räägitakse, mida suurt toimus ja toimumas on. Seal sain põgusalt kõigiga tutvuda aga üldiselt, nagu uues kohas ikka, oli infot niiiii palju et mis ja miks ja kuidas. Mingi hetk jooksis mul silme ees ERROR, NO SAVING SPACE ANYMORE. Päriselt. Mul oli et whaaat. Kõik see peaks meelde jääma. Muidugi ei jäänud. Aga nalja polnud, kohe sain tööülesande ka. Aga ma olin nii excited kõigest, et vast suutsin midagi teha. Võin öelda, et see jätkus ka teisipäev :D Ma peaks olema üli motiveeritud aga ma ei suutnud väga keskenduda, kuigi teha oli küll.. reede olin juba rohkem sisse elanud ja see oli nädala kõige produktiivsem päev ka :D

 

Hommikusöök. nomnom.

 

 Jah. Teeme Euroopa veel mahedamaks. 

Muidu. Üleval paremal olev pilt on tehtud Botanique pargis. Üks päev kui Tishleri poolt kingitud reisijuhi raamatut lugesin, avastasin sellise toreda fakti: "Pimeduse saabudes tuleks vältida parke, kuhu kogunevad uimestitega äritsejad, eriti Botanique ja Schaerbeekis asuvat Parc Josaphat". Ja Schaerbeek on minu linnaosa :D Tegelikult on tegemist ohutu linnaosaga. Päriselt ka.

Ma ei teadnudki, et Brüssel nii.. mägine on :p 

Kaugelt paistab Basilique du Sacré-Coeur

Linna peal näeb täisvarustuses sõduri"poisikesi" igal pool jalutamas.Täitsa tavaline.

 

Cathédrale Sts Michel et Gudule

 

                               Pärast tööd kui koju ei tahtnud minna...

Melu-elu

Kunstberg/Mont des Arts

Paremal olev maja nimeks "Old England", mis varem oli kaubamaja, nüüd on tegemist muusikariistade muusemiga. Ei ole jõudnud külastada. Veel.

Rääkides tööülesannetest. Esiteks, oli/on vaja otsida: why organic agriculture is good? Easy! Aga samas kui hakkad otsima, siis materjali on, aga mul oli/ja jätkuvalt on vaja otsida igast valdkonnast/vaatepunktist jne (loomad, linnud, putukad, vihmaussid, vesi, õhk, muld, inimesed, kliima jne) ja selline lugemine võtab veits aega. Aga muidu, ideaalne materjal, sest see kõik huvitab mind väga! Ja teiseks ülesandeks oli põhimõtteliselt vaja IFOAM EU erinevaid süsteeme kasutades update'da commissioni unit'ite alla kuuluvaid kontakte. Easy? Pfff! Pärast 15 minutilist seletust võtsin ma kahe käega peast kinni ja mõtlen, et mis kurat see nüüd oli. Erinevad (rasked, imelikud, mõistmatud) süsteemid, palju exceliga jamamist, erinevad unit'id, kus mina pean otsustama, et kas IFOAM tahab nendega ühendust võtta või jaa. Mina ja otsustan. Muidugi. 

Nädal läks väga kiirelt. Kõik on uus, infot on palju, midagi aru ei saa, ilgelt tore on :)

Esmaspäeva õhtu käisin teiste vabatahtlikega minu saabumise puhul õlut joomas ja mõnel teisel õhtul niisama linna peal jalutamas aga muidu tegelesin enda sisse seadmisega, käisin ostsin padja ja käteräti :D jaa soplesin end vaeseks, sest Brüssel ON kallis (kallis on kahe käega ümbert kinni, ma tean). Ja kuna tegemist on ikkagist vabatahtliku tööga, siis kinni makstakse elamine ja transport (ehk saan aasta aega Brüsselis tasuta ühistranspordiga sõita) ja veits nö taskuraha antakse ka aga seis on selline, et student life all over again. Aga mis seal ikka, kui mingi hetk viskab üle, siis tulen koju tagasi :) ja olen seal vaene. Haah! 

Hetkel olen kohanud minuga samas majas elavat kahte IFOAM'is töötavat vabatahtlikku - Kata (Ungarist) ja Tonci (Horvaatiast), kolmas on kusagil jooksus aga pidavat täna tagasi tulema. Tonci läks nüüd kolmeks nädalaks koju puhkama (nagu teeb põhimõtteliselt kogu kollektiiv ja Brüssel ehk kontor on pigem vaikne, väga paljud pubid/baarid on Brüsselis kinni jne). Tõsine töö algab septembrist. Aga igatahes, läksin mina siis reedel Kataga sellisele üritusele nagu "language exchange event" kus tulevad erinevast rahvusest inimesed kokku ja õpivad mis iganes keelt nad tahavad ja keegi rääkida oskab. Tegelt on tegemist lihtsalt üritusega, kus saad niisama suhelda ja uusi tutvusi. Läheme meie siis toimumispaika ja no ei olnud kedagi. Aga suva sellest. Läksime (ma arvan et) ühele tsillimisjagrillimis põhitänavale (Boulevard  anspach) õlut jooma ja inimesi vaatama. Sest neid tasub siin vaadata. Põhimõtteliselt leiad igast värvi ja rahvusest ringi liikumas. Kui Eestis oleks tegemist turistidega, siis siin on nad kohalikud....

 La Borse - börsihoone - õhtuti aga istumiskoht

 Kogu aeg midagi toimub

... Kui õlu oli joodud avastasin ma, et kaugel paistab mingi lõbustuspargi moodi asi olevat. Ja jep, oligi. Käisime Kataga ühe artaktsiooniga sõitmas, mis viis ja tiirutas meid 70 meetri kõrgusele ringi. Ma kiljusin, tähendab, röökisin end segi ja palusin, et mind kinni hoidev võre lahti ei lähe. Ei läinud ja ülimalt lahe oli....

 

Jep. Seal otsas me sõitsime ja keerlesime. 

Täpselt niimoodi kõik keerleski

.... ja siis mõtlesime, et okei, läheme koju. Mingi hetk peatas meid aga üks rosinasilm, kes tahtis meiega jubedalt rääkida ja ütles, et whaat, kell on nii vähe, kuidas te koju lähete (tegelt kell oligi vähe, mingi 23) ja no me ikka ütlesime et eiei, me läheme koju (sest tegemist oli võõra inimesega, siin nendega nalja ei ole)... siis aga tuli teine sõber, et missssasja, ei lähe koju, tulge räägime juttu ja lõpuks meil oli, et mis seal ikka, tegelt ju ei taha koju minna jaaaa nii kui me selja pöörasime vaatas meile vastu kari kutte. Oi kurja, siis ma ütlesin Katale sosistades "Seal on ainult kutid" Ta ütled, et davai, läheme ära. Aga me ei läinud. Jah, me olime ülimalt ettevaatlikud, sest mulle tehti kohe selgeks põhimõtteliselt kolm reeglit: 1) sa EI võta kunagi kellegi käest vastu mingit jooki; 2) sa ei lähe võõraste/kahtlaste inimestega kusagile kaasa (jah, muidu läheks) ja 3) sa ei kõnni KUNAGI üksi koju. Kata ütleb, et ta tuleb Ungarist, kus ta kogu aeg elab nende reeglite järgi ja on ülimalt ettevaatlik. Mul on selle üle hea meel, sest see kes mind teab, teab ka, et ma kõnnin igale poole jala (ka üksi), inimestega suheldes olen avatud ja mu esimene mõte ei ole et "aikurja, mida ta tahab minust, vägistada?! Röövida?!" Proovin oma sinisilmsust veits vähendada ja rohkem otsida inimeste tegudel tagamõtet :D Igatahes, õhtu lõpes sellega, et me saime kell 6 hommikul magama. Käisime paaris kohas ja tantsisime nii et halb hakkas. Täiesti võõrad inimesed aga väga toredad ja absoluutselt ei tahtnud meid ära vägistada (või siis keegi teine jõi meile mõeldud tabletiga joogi ära ;)). Okei, nali. Ehk siis jah, me lõpuks läksime nendega, aga tegemist oli avalike ja rahvast pungil kohtadega (mitte mingi kõrvalänaval olevate urgastega). Ja kokkuvõttes oli ülimalt tore esimese reedega Brüsselis :)

La Borse - börsihoone - õhtuti aga tsillimis- ja grillimiskoht.

 

Uued sõpsid

Laupäev vedelesin Kataga pargis päikse käes ja õhtul käisin linna peal jalutamas, sooja ilma ja melu nautimas. 

 

Aitäh SEI inimesed raamatu "Minu Brüssel" ja Tischler reisijuhi eest ;)

Ideaalne lugemine pärast väsitavat nädalat..

Eglise St-Jacques-sur-Coudenberg

Mõnus

Grand-Place

Maison du Roi

Grand-Place

 

Belgia vahvel. Ma lihtsalt panen "tõestuseks" siia, et see on söödid. Muidugi olen seda enne ka Brüsselis söönud.. aga kurja, see vahvel polnud üldse hea. Ehk siis pean veel proovima, tõestamaks vastupidist.

Boulevard  anspach

Grand-Place

Grand-Place

Tänavakunst. 

Aga üldiselt on nii, et esimene nädal läks kiirelt ja ma ei jõua ära oodata, mis juba järgmised toovad! Elu tundub siin olevat kiire ja põnev ja täis melu. Huvitav on näha ja tunda erinevaid kultuure ja reegleid, millega harjuda vaja on. Näiteks elan ma pigem türklaste linnaosas, mis on turvaline aga no öösel üksi jalutama ei lähe. Aga igatahes, esimesest hetkest kui ma oma linnaosasse saabusin ääristasid tänavaid pubid/baarid, kus istusid ainult mehed. What?! Kus kõik naised on.. ja üldse. Kui reede linna peal käisime siis palju oli seltskondi, mis koosnes ainult meestest. Huvitav minu jaoks. Mitte et Eestis nii ei ole :D Aga siin jäi see kuidagi rohkem silma.

Aa, mu kodu aadress on: rue Ernest Laude 13, 1030, Brussels

Töötan: rue de commerce 124, 1000, Brussels. 

Töö asukoht on põhimõttelist täitsa kesklinnas. Sellesuhtes on tegemist täpselt sama distantsiga kui Tallinnas elades-töötades. Et kui keegi tahab teha üllatusvisiiti (hoho) või mulle postiga raha saata, siis nüüd on see võimalik ;) Ja ma saan kolm inimest enda toas mahutada niiet kõik on mu poole rohkem kui oodatud!!

 

Lõpetan oma jutu pissiva poisiga.. ehk siis, kirjutan ja joonistan varsti uuesti aga üldiselt võin öelda, et põnev põneeev on, aga oma inimesi igatsen väga!!!!

Kallid ja musid kõigile!